Professor Ivar Raigi arvates võib Eestile praeguse valitsuse vähene majanduskompetents saatuslikuks saada. Ta näeb, et ministrid ei soovi koostööd spetsialistidega.
Raigi sõnul on lubamatu, et ühelgi kolmest võtmepositsioonil olevast ministrist pole majanduskõrgharidust. Peaminister Andrus Ansip on õppinud ülikoolis keemiat, rahandusminister Ivari Padar ajalugu, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on jurist. 14 ministrist on õppinud süvendatult majandust vaid rahvastikuminister Urve Palo, kellel on kraad ärijuhtimises.
"Nad ei valda ju inglise keeles vastavat terminoloogiatki," ütleb Raig, kelle arvates on see ka üks põhjus, miks EL ei taha enam Eestile laenu anda – ametnikud ei taha usaldada suuri summasid inimestele, kel pole majandusharidust.
"Anname laenu odavalt välja ja peame ise võib-olla juba aasta lõpus võtma suurema laenu ja palju kõrgema hinnaga," nendib ta.
Raigi arvates on praeguse ebaloogilise olukorra põhjus Eesti väga ühekülgses poliitilises süsteemis. Ministriks pannakse parteijuht ja arvatakse, et kui amet on antud, antakse ka mõistust juurde.
Valitsus vajab spetsialiste
"Erakondades pole mehhanismi, mis tagaks kompetentsete inimeste edutamise ministeeriumisse," leiab Raig. "Öeldakse küll, et meil on poliitiline valitsus, kus spetsialistid peavad ministri läheduses olema. Tavatingimustes see kehtib, aga praegu on erakordsed tingimused. Kui valitsuskoalitsioonis asju arutatakse, peab kompetents olema valitsuse sees, mitte ainult selle ümber."
Raigi hinnangul on häda ka selles, et ministrid ei kuula nõunikke ja väldivad kokkupuudet majandusteadlastega. "Vahest selleks, et varjata oma ebakompetentsust," oletab ta. "Lühidalt: oleks vaja panna poliitikud koos teadlastega intensiivselt tööle," nõuab Raig. "Riigieelarvet tuleks kärpida mitte kaheksa, vaid vähemalt kümne miljardi krooni ulatuses."
Eesti Pank toetab Lätile laenamist
Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja Tanel Rossi kinnitusel on Läti toetusprogramm väga tähtis kogu regioonile, sealhulgas ka Eesti majandusele ja finantssüsteemi stabiilsusele ja usaldusväärsusele.
"Toetame valitsuse otsust anda Lätile tulevikus laenu," ütleb Ross. Sellises seisus on väga oluline just riikide solidaarsus, mis kasvatab Eesti usaldusväärsust ka Euroopa Liidus.
"Nagu rahandusministeerium on teatanud, siis on IMFi osutatud laenuabi rahuldanud Läti esmase likviidsuse vajaduse. Eestilt kiiret lisaabi praegu ei vajata, võib-olla pääseme raha jagamisest," ütleb Ross.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=312955
"Nad ei valda ju inglise keeles vastavat terminoloogiatki," ütleb Raig, kelle arvates on see ka üks põhjus, miks EL ei taha enam Eestile laenu anda – ametnikud ei taha usaldada suuri summasid inimestele, kel pole majandusharidust.
"Anname laenu odavalt välja ja peame ise võib-olla juba aasta lõpus võtma suurema laenu ja palju kõrgema hinnaga," nendib ta.
Raigi arvates on praeguse ebaloogilise olukorra põhjus Eesti väga ühekülgses poliitilises süsteemis. Ministriks pannakse parteijuht ja arvatakse, et kui amet on antud, antakse ka mõistust juurde.
Valitsus vajab spetsialiste
"Erakondades pole mehhanismi, mis tagaks kompetentsete inimeste edutamise ministeeriumisse," leiab Raig. "Öeldakse küll, et meil on poliitiline valitsus, kus spetsialistid peavad ministri läheduses olema. Tavatingimustes see kehtib, aga praegu on erakordsed tingimused. Kui valitsuskoalitsioonis asju arutatakse, peab kompetents olema valitsuse sees, mitte ainult selle ümber."
Raigi hinnangul on häda ka selles, et ministrid ei kuula nõunikke ja väldivad kokkupuudet majandusteadlastega. "Vahest selleks, et varjata oma ebakompetentsust," oletab ta. "Lühidalt: oleks vaja panna poliitikud koos teadlastega intensiivselt tööle," nõuab Raig. "Riigieelarvet tuleks kärpida mitte kaheksa, vaid vähemalt kümne miljardi krooni ulatuses."
Eesti Pank toetab Lätile laenamist
Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja Tanel Rossi kinnitusel on Läti toetusprogramm väga tähtis kogu regioonile, sealhulgas ka Eesti majandusele ja finantssüsteemi stabiilsusele ja usaldusväärsusele.
"Toetame valitsuse otsust anda Lätile tulevikus laenu," ütleb Ross. Sellises seisus on väga oluline just riikide solidaarsus, mis kasvatab Eesti usaldusväärsust ka Euroopa Liidus.
"Nagu rahandusministeerium on teatanud, siis on IMFi osutatud laenuabi rahuldanud Läti esmase likviidsuse vajaduse. Eestilt kiiret lisaabi praegu ei vajata, võib-olla pääseme raha jagamisest," ütleb Ross.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=312955
No comments:
Post a Comment