Tuesday, May 12, 2009

Ivar Raig: europarlament on jutuklubi

Euroskeptik Ivar Raigi arvates ei ole praegustel Euroopa Parlamendi saadikutel oma eelkäijatele kunagistest NSV Liidu kongressist midagi vastu panna, kuna pole silmnähtavaid saavutusi ning ollakse justkui jututuba, teatas ERR Uudised.
«Võrreldes mõne teise rahvusvahelise organisatsiooniga või kasvõi paljurahvuselise NSV Liidu kongressiga, kus Eesti saadikud kaks aastat töötasid, aga saavutasid väga selge tulemuse, siis midagi sellist võrreldavat Euroopa Parlamendil ju vastu panna ei ole,» ütles Raig ETV saates «Välisilm».
Saatekülaline märkis, et europarlament on praegu pigem jututuba, kus «tehakse natuke Eesti häält kuuldavaks, saadakse kõrget palka, aga sellest Eesti rahvale midagi kordaminevat ei ole küll esile tuua».
Raig lisas, et Euroopa Parlament võiks olla tõsine arutluste foorum, kus esineksid meie parimad kõnemehed, nagu näiteks Rein Taagepera või Mihkel Mutt.
«Aga paraku neid ei ole nimekirjades,» nentis ta, lisades, et paljudel europarlamenti kandideerivatel inimestel ei ole küll sinna asja, seda kasvõi oma puuduliku keeleoskuse tõttu.

Friday, January 23, 2009

Professor Ivar Raig: "Valitsusel napib majanduskompetentsi."

Professor Ivar Raigi arvates võib Eestile praeguse valitsuse vähene majanduskompetents saatuslikuks saada. Ta näeb, et ministrid ei soovi koostööd spetsialistidega.
Raigi sõnul on lubamatu, et ühelgi kolmest võtmepositsioonil olevast ministrist pole majanduskõrgharidust. Peaminister Andrus Ansip on õppinud ülikoolis keemiat, rahandusminister Ivari Padar ajalugu, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on jurist. 14 ministrist on õppinud süvendatult majandust vaid rahvastikuminister Urve Palo, kellel on kraad ärijuhtimises.
"Nad ei valda ju inglise keeles vastavat terminoloogiatki," ütleb Raig, kelle arvates on see ka üks põhjus, miks EL ei taha enam Eestile laenu anda – ametnikud ei taha usaldada suuri summasid inimestele, kel pole majandusharidust.
"Anname laenu odavalt välja ja peame ise võib-olla juba aasta lõpus võtma suurema laenu ja palju kõrgema hinnaga," nendib ta.
Raigi arvates on praeguse ebaloogilise olukorra põhjus Eesti väga ühekülgses poliitilises süsteemis. Ministriks pannakse parteijuht ja arvatakse, et kui amet on antud, antakse ka mõistust juurde.
Valitsus vajab spetsialiste
"Erakondades pole mehhanismi, mis tagaks kompetentsete inimeste edutamise ministeeriumisse," leiab Raig. "Öeldakse küll, et meil on poliitiline valitsus, kus spetsialistid peavad ministri läheduses olema. Tavatingimustes see kehtib, aga praegu on erakordsed tingimused. Kui valitsuskoalitsioonis asju arutatakse, peab kompetents olema valitsuse sees, mitte ainult selle ümber."
Raigi hinnangul on häda ka selles, et ministrid ei kuula nõunikke ja väldivad kokkupuudet majandusteadlastega. "Vahest selleks, et varjata oma ebakompetentsust," oletab ta. "Lühidalt: oleks vaja panna poliitikud koos teadlastega intensiivselt tööle," nõuab Raig. "Riigieelarvet tuleks kärpida mitte kaheksa, vaid vähemalt kümne miljardi krooni ulatuses."
Eesti Pank toetab Lätile laenamist
Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja Tanel Rossi kinnitusel on Läti toetusprogramm väga tähtis kogu regioonile, sealhulgas ka Eesti majandusele ja finantssüsteemi stabiilsusele ja usaldusväärsusele.
"Toetame valitsuse otsust anda Lätile tulevikus laenu," ütleb Ross. Sellises seisus on väga oluline just riikide solidaarsus, mis kasvatab Eesti usaldusväärsust ka Euroopa Liidus.
"Nagu rahandusministeerium on teatanud, siis on IMFi osutatud laenuabi rahuldanud Läti esmase likviidsuse vajaduse. Eestilt kiiret lisaabi praegu ei vajata, võib-olla pääseme raha jagamisest," ütleb Ross.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=312955

Wednesday, January 21, 2009

Ivar Raig: valitsuses puudub majandusalane kompetents

Akadeemia Nord majanduspoliitika professor Ivar Raigi sõnul ei saa praeguse majanduskriisi valguses kuidagi mööda vaadata valitsusest, kus puudub majandusalane kompetents.
"Kui me teame, et praeguses valitsuses ei ole ühtegi ministrit, kel oleks majandusharidus, siis ei saa valitsusest mööda vaadata. Kui me ütleme, et laske edasi vanaviisi, siis see kompetents ei jõuagi valitsusse," sõnas Raig saates "Foorum", kus arutleti selle üle, kas Eesti vajab kriisiplaani.

Raigi sõnul on Eestil vaja vähemalt kolme kriisipaketti. Esiteks on tema sõnul vaja välja töötada meetmed, kuidas aidata neid inimesi, kes on sattunud hätta. Teiseks on vaja ettevõtluse toetamise ja reaalmajanduse stimuleerimise paketti ning kolmandaks Eesti riigi valitsemise muutmise paketti.

"Meie poliitika on täielikus tupikus. Nüüd on vaja valida teine tee," märkis ta.

Raig on veendumusel et riik peab küll kokku hoidma, kuid samas kulutama. Sama meelt oli ka saates osalenud Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Eerik Terk, kes soovitab Eestil eurorahasid kasutada infrastruktuuride arendamisel, et tööhõivet hoida. Mõlemad mehed toonitasid ka riikliku ümberõppe senisest efektiivsema korraldamise vajadust.

Majandusekspert Raivo Vare leidis, et 8 miljardi kärpimine tänavusest eelarvest on igati teostatav, kui selleks on olemas tahe. Priit Luts

http://uudised.err.ee/index.php?06151924