JAAN TEPANDI, 30. juuli 2003
"Eurorealist" Ivar Raig on andnud Postimehele üsna mahuka ja vapustava intervjuu (30. juuni 2003). Vapustava selles mõttes, et tema esitatud teesidega on pea võimatu polemiseerida, kuna neil tõsiseltvõetavad argumendid puuduvad.
"Kord Brüsselis olles" tekkis Ivar Raigil täiesti kohatu Euroopa Liidu ja N Liidu võrdlus ja samastus. Teiseks jagab ta Eesti "lapsametnikele" õpetusi, kuidas ikka oleks pidanud E Liiduga läbirääkimisi pidama väärikalt ja jõupositsioonilt. Mäletatavasti Eesti on elanike arvult 0,4% ja SKP poolest 0,77% Euroliidust. Edasi kuulutatakse Euroliidu majandusabi "müüdiks". Liitumine E Liidu põllumajanduspoliitikaga tähendaks Eestile stagnatsiooni. Ent millises olukorras on aga Eesti põllumajandus praegu?
Seoses väitega, et ""ei" ütlemisega meiega midagi halba ei juhtu" tuuakse kohatu
viide Norra eitavale seisukohale E Liidu suhtes. Norra SKP on 32 korda suurem Eesti omast ja ühe elaniku kohta ostujõu pariteedis 3,2 korda suurem, viimane on suurem ka E Liidu keskmisest ligi 30% võrra. Seega riik on majanduslikult kõrgel tasemel ja täiesti iseseisev otsustama.
Hirmud ja terendused
Järgneb prohvetlik rahva hirmutamine väitega, et pärast E Liiduga liitumist selgub varsti, et on oluliselt piiratud meie majanduslikke ja poliitilisi vabadusi ja et Eestil puudub Euroopa asjades igasugune otsustamisõigus.
Ja siis tuleb tõeline naiivsevõitu terendus hüvedest, mis Eestile osaks saavad kui ütleme Euroopa Liidule "ei".
"Meil säiliksid head sõbralikud suhted EL institutsioonide ja liikmesriikidega", kogu maailma tähelepanu koonduks Eestile ja meil tekiks võimalus saada "Euroopa tiigriks".
Pakutakse E Liidule vastanduvat lepingut USA-ga, mida "nad on valmis meile kohe pakkuma". Üsna keerukate mõttekäikude abil väidetakse, et "ei" väldib Moskva mõju alla sattumist. Väidetakse, et "Brüssel hakkab pärast "ei" ütlemist meiega palju paremini kurameerima" ja ikka nõnda edasi.
Mida küll oskaks niisuguse jutu peale kosta! Katsed kõiki neid väiteid, mille peamiseks argumendiks on see, et Ivar Raag niimoodi ütles, ümber lükata, oleks õigustamatu ajaraisk. Seetõttu piirdun öelduga.
Kapakud mitme ratsu seljas
Ja lõpuks lubatud "argumentum ad hominem", loogikaviga, mis käesoleval juhul tuleb teha. Intervjuu juures on ära toodud ka andmed intervjueeritava hariduse ja töökogemuse kohta. Kõik on ilmselt õige, kuid puudub ainult üks osa: millega siis selle töö juures hakkama saadi. Ivar Raig oli Eestile kriitilistel aastatel - 1990-1995 - küllalt tõsistel poliitilistel positsioonidel: ENSV Ülemnõukogu majanduskomisjoni aseesimees ja Riigikogu majandus- ja põllumajanduskomitee (?) esimees…Tema oli see, kes vaimustatult põhjendas "teaduslikult" tolleaegse põllumajandusreformi alused ja osales aktiivselt nende elluviimises. Reformi käigus lammutati hurraahüüete saatel suures osas efektiivselt toimivad suurmajandid, kõrvaldati nende suurte kogemustega juhid - "punaparunid" - ja asuti looma 140 tuhandet fatamorgaanana horisondil terendavat talu. Lammutustöö oli edukas, kuid on veel välja selgitamata, kui suur oli sellest tingitud riigi materiaalne kahju. Uute talude rajamine aga takerdus igasuguste eelduste puudusel ja põllumajandus langes sellisesse madalseisu, millega võrreldes nõukogudeaegne stagnatsioon oli lausa paradiis. Toodangu tase langes tublisti madalamale poolest reformieelsest ja on seda veel tänini, üle kümne aasta hiljem.
Raig osutus neis oludes põllumeeste seas tõeliseks persona non grata'ks ja ei tohtinud maal enam oma nägugi näidata. Siis, selle asemel et tehtud purustustööd kuidagi heastada aidata, puges ta pakku ja leidis omale uue ratsu - Euroopa integratsiooni, olles mõnda aega ka Välisministeeriumi kaitsva tiiva all. Ja lõpuks õpetab Ivar Raig eraülikoolides majandusteooriat ja juhtimist. Millist õpetust üliõpilased temalt küll saavad, on üsna raske ette kujutada.
Pikaks veninud "argumentum ad hominem" on aga siin sisse toodud olukordade võrdlemiseks: samasuguse ebamäärase argumentatsiooni ja suure innukusega kui ta lammutas Eesti põllumajandust, on Ivar Raig praegu asunud vastu tegutsema Eesti astumisele Euroopa Liitu. On üsna tõenäoline, et selle tegevuse tulemuseks oleks Eesti põlumajandusega toimunud sarnane fiasko. Olgu see hoiatuseks ajalehejuttu sinisilmselt uskujatele.
Sama suure innukusega kui Ivar Raig lammutas Eesti põllumajandust, on ta praegu asunud vastu tegutsema Eesti astumisele Euroopa Liitu.
http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=2977&sess_admin=9a98f70bc70570a054114b6d23476515
